Kui sain ülesandeks valida teema, mis antud kursuse ülesannetest enim meeldis, oli kohene mõte kirjutada kodulehe koostamisest. Hetkeks käis ka läbi mõte rääkida ajaveebist, kuid siiski jäin oma esmasele valikule kindlaks ning räägin siis lähemalt kodulehest.
Kui kursuse alguses kuulsin, et tuleb koostada koduleht, tekkis mul tunne, et ma võtan end antud kursuselt maha ja kooli ma ei lõpeta. Lihtsalt see ülesanne tundus niivõrd utoopiline ning mitteteostatav, et tekkis allaandmise tunne. Kuid siiski tundsin põnevust ning ka soovi end ületada ning koduleht siiski ära teha.
Kodulehe teemaks valisin Suurtükiväepataljoni. Teema valik tulenes sellest, et olin nädal varem käinud esmakordselt kellelgi sõjaväes külas ning sain osa sõdurivande andmisest. Et see kogemus oli endiselt säravalt meeles, tundus tol hetkel parim valik teha koduleht just nendest. Samuti olid mul ju pildid ning videod neist omast käest võtta. Nii saigi asuda kodulehe meisterdamise kallale.
Suurimaks üllatuseks oli see, et kellegi teise kodulehte saab justkui kopeerida. Laadisin alla endale vajalikud programmid ning nii see protsess alguse saigi. Valisin enda kodulehe alustalaks kaugõppija, Ene N'i kodulehe, mis rääkis Tõnis Mägist. Suur oli üllatus, kui lihtsalt sai seda lehte enda järgi kohandada, muutes vaid teksti ning mõningaid koode. Esimene leht sai kenasti valmis.
Järgmise lehe juurde asudes, mille otsustasin teha sõdurilauludest, sain suure pettumuse osaliseks, kui avastasin et minu arvuti ei tuvasta automaatselt täpitähti. Et aga enamik lauludest sisaldas hulgaliselt õ, ä, ö, ü-tähti, hakkasin neid ükshaaval asendama koodidega. Kui olin sellega pool tundi vaeva näinud, oli pilt silme eest kirju ning tekkis taaskord tunne, et kodulehte ma iial valmis ei saa. Kuid et ma allaandja tüüpi inimene pole ning et ka üle poole kodulehest oli valmis, otsustasin siiski sellega kenasti lõpule saada.
Viimase lehe valmistamise juures olin taaskord kimbatuses, sest ei osanud otse arvutist oma videot lehele üles laadida. Proovisin küll koodidega ning teha ka samamoodi nagu piltidega, kuid asja sest ikka ei saanud. Seega laadisin video üles populaarsesse keskkonda youtube'i ning lisasin video kodulehele seeläbi.
Omamoodi katsumus oli ka piltide ning tausta lisamine. Pildid jäid kord liiga suured, kord liiga väikesed. Et tausta ei tahtnud ühevärvilist, otsustasin sõdurimundri mustri kasuks. Kui minu arvutis jäi üldmulje kena ning tekst tume ning loetav, siis ebameeldiva üllatusena avastasin, et teiste arvutis pole tekst taustalt üldse nähtav. Nii hakkasin erinevate programmidega tausta heledamaks muutma. Kuid sai ka see kenasti lisatud ning loodetavasti on kiri sealt pealt endiselt loetav.
Kõige kurvemaks osutus aga see, et peale suure vaeva nägemist ei läinud mu koduleht validaatorist läbi. Kõige hullem selle juures oli just see, et vigadeks luges ta koode, mis olid vajalikud. Loengus üritasin õppejõuga koos neid koode asendada, kuid see aga tekitas lehele veel rohkem vigu. Et kogu selle ülesande mõtteks oligi teha koduleht just selline, et ka erivajadusega inimesed seda korrektselt näeksid, olin ikka üsnagi nördinud ning pidasin seda ülesannet enda seisukohast justkui läbikukkunuks.
Miks mulle siis antud ülesanne enim meeldis? Meeldis see, et sain teha midagi sellist, mis tundus nii kauge ja võimatu, midagi mida ma muidu poleks iial teinud ega ka osanud teha. Meeldis eneseületuse tunne, et sain siiski hakkama, kuigi mitte nii korrektselt kui oleksin soovinud. Meeldis, et saime ise valida teema, sest nii saime teha millestki hingelähedasest, millestki mis meid huvitas.
Leian, et antud ülesanne oli kasulik, saime tutvuda validaatoriga, mis on meie eriala seisukohast äärmiselt vajalik ning samuti saime õpetuse kuidas koostada lihtsamat tüüpi kodulehte. Igaüks kel huvi, saab end ise edasi arendada ning luua keerulisemaid lehti, põhi on meil ju nüüd selle jaoks olemas. Samuti saame seda tulevikus ka edasi anda oma õpilastele, olgu see siis kodulehe koostamise läbi või validaatori kontrolli seisukohast.
Põnevaim kuid raskeim ülesanne antud kursuse jooksul.
Thursday, November 4, 2010
Wednesday, November 3, 2010
Kokkuvõte
Leian, et antud kursus oli väga põnev ning täis rohkeid eneseületusi. Minu jaoks oli uus pidada blogi, pole eriline päevikupidaja olnud, kuid antud kursuse raames polnud see üldse hull. Suurim ning raskeim ülesanne oli endale kodulehe koostamine. Kuid hakkama sain ma mõlemaga, iseasi kui hästi.
Mida ma siis õppisin?
Suurim ning uusim oligi minu jaoks kodulehe koostamine. Kui algul arvasin, et ma pole võimeline sellist asja tegema, sellega saavad hakkama vaid professionaalsed IT- inimesed, siis tegelikult oli see täiesti teostatav. Samuti polnud ma kuulnud midagi validaatorist, mis on tegelikult ülivajalik, et välja selgitada kas ka erivajadusega inimesed erinevaid kodulehti näeksid.
Ning miks oli see õppimine mulle kasulik?
Arvan, et kõik asjad mida ma elus õpin, on mulle kasulikud. Kasulikud just iseenese arendamise seisukohast. Ning kui olen tutvunud erinevate võimalustega, oskan ka teistele neid soovitada.
Mis aitas mul õppida?
Vahel on raske end motiveerida tähtaegadest kinni pidama, iga kord mul see ka ei õnnestunud. Kuid abiks oli kindlasti õppejõud, kes aitas nii nõu kui ka jõuga. Samuti olid abiks K. Kikkase materjalid ning ka kursusekaaslased.
Arvan, et antud kursus oli väga vajalik, kasulik ning informatiivne. Kui vähegi võimalik, siis võiks loengusarja ka järgmiste kursustega jätkata.
Mida ma siis õppisin?
Suurim ning uusim oligi minu jaoks kodulehe koostamine. Kui algul arvasin, et ma pole võimeline sellist asja tegema, sellega saavad hakkama vaid professionaalsed IT- inimesed, siis tegelikult oli see täiesti teostatav. Samuti polnud ma kuulnud midagi validaatorist, mis on tegelikult ülivajalik, et välja selgitada kas ka erivajadusega inimesed erinevaid kodulehti näeksid.
Ning miks oli see õppimine mulle kasulik?
Arvan, et kõik asjad mida ma elus õpin, on mulle kasulikud. Kasulikud just iseenese arendamise seisukohast. Ning kui olen tutvunud erinevate võimalustega, oskan ka teistele neid soovitada.
Mis aitas mul õppida?
Vahel on raske end motiveerida tähtaegadest kinni pidama, iga kord mul see ka ei õnnestunud. Kuid abiks oli kindlasti õppejõud, kes aitas nii nõu kui ka jõuga. Samuti olid abiks K. Kikkase materjalid ning ka kursusekaaslased.
Arvan, et antud kursus oli väga vajalik, kasulik ning informatiivne. Kui vähegi võimalik, siis võiks loengusarja ka järgmiste kursustega jätkata.
Internetisuhtlusest.
Mina valisin analüüsitavaks virtuaalkeskkonnaks portaali http://www.rate.ee/ .
Rate.ee keskkond on suhtlusportaal, kuhu saab lisada enda pilte, pidada päevikuid, lisada videosid, kommenteerida teiste fotosid ning teha palju muudki.
Rate.ee on Eesti interneti suurim keskkond. See on sotsiaalne võrgustik, mis pakub sulle võimalust suhelda oma sõpradega ja tutvuda uute inimestega. (http://www.rate.ee/)
Portaali peamine autor ja algataja on Andrei Korobeinik, kes avas selle 1. mail 2002. aastal.
Rate.ee haldaja ja Rate kaubamärgi omanik on firma Serenda Invest OÜ, millest 49% kuulub Korobeiniku firmale Rate Solutions OÜ ning 51% telekommunikatsioonifirmale EMT, kes ostis selle osaluse 2006. aasta märtsi alguses veidike vähem kui 40 miljoni krooni eest. (Vikipeedia, 2010)
Kasutajakonto loomine.
Selleks, et antud keskkonda kasutada, tuleb luua omale kasutajakonto. Konto loomiseks on vaja sisestada kasutajanimi, sünniaasta,sugu, pärsinimi, elukoht. Soovi korral võib lisada koole, huvisid, videosid, pidada päevikut, mängida erinevaid mänge ning teha palju muudki. Konto loomiseks pead olema vähemalt 7-aastane. (Põhimõtteliselt saavad konto teha ka nooremad, kuid selleks peavad nad oma sünniaastaks vähemalt 2003 märkima.)
Piltide lisamine.
Pildil peab olema inimene ja ta nägu peab olema nähtav. Inimene peaks olema pildil esiplaanil, näiteks klassipildid sellele reeglile ei vasta. Samuti on keelatud uduste, häguste või liiga väikeste piltide lisamine. Kui pildil on mitu inimest, peab pildi omanik ennast pildil esile tooma, märkides oma täpse asukoha kas pildil või pildi all.Pornograafilised ja erootilised pildid on keelatud. Piiri, kust alates pilt või poos on liiga erootiline, määravad moderaatorid. Keelatud on rõveda või kedagi solvata võiva sisu ja allkirjaga pildid. Lubatud ei ole pildid, mis oma iseloomult on seadusevastased, õhutavad rassismi, vaenu või vägivalda. Keelatud on ka alkoholi, tubakatooteid ning narkootikume eksponeerivad pildid. Pildi peab kinnitama ning portaali üles lubama moderaator. Pildi lisamine võib aega võtta ka mitu päeva.
Sisemine valuuta.
Rate.ee kasutajatel on võimalus osta Rate.ee teenuseid eesti kroonide eest. Sissemakse tulemusena tekivad kasutaja kontole SOL-id, mida saab vahetada teenuste vastu. SOL-e ehk siseraha saab osta läbi internetpanga, SMS-iga, telefonikõnega ning kõnekaartidega.
Minu seos rate.ee keskkonnaga on hetkel täiesti olematu. Siis, kui antud keskkond loodi, olin kasutaja, kuid ei saa öelda, et väga aktiivne. Tol ajal oli see portaal ülipopulaarne, olid ka ütlused, et "rate pole elu", sest vahel tundus, et paljude jaoks oligi see virtuaalkeskkond just nagu reaalne elu. Keskkond hakkas üha enam arenema, loodi erinevaid rakendusi, hetkel saab seal küll pea kõike teha. Leian, et kuigi sarnased portaalid on toredad ajaveetmiskohad, on neil ka negatiivne pool. Nimelt võib noortel kaduda reaalsuse ja virtuaalse keskkonna vahel piir, samuti on ka koolivägivald kolinud üle virtuaalsesse maailma. Samuti võib noortel tekkida tõrjutuse, alaväärsuse tunne sest nende pilte ehk ei hinnata väga kõrgete hinnetega ning see võib tekitada neile raskusi reaalses elus, kuigi asjatult.
Minu arvates on rate.ee keskkond kaotanud oma populaarsuse ning uusi ja huvitavaid portaale on juurde tekkinud, kuigi rate.ee andmete kohaselt on neil tänase seisuga kasutajaid kokku 342259. Ning see arv on ikka väga suur.
Leian, et erinevad suhtlusportaalid ei ole üldse halvad, kuid tuleb siiski jälgida, mida lapsed neis teevad ning kellega nad seal suhtlevad.
Kasutatud allikad:
Rate.ee portaal (03. 10. 2010)
Vikipeedia Rate.ee (03. 10. 2010)
Rate.ee keskkond on suhtlusportaal, kuhu saab lisada enda pilte, pidada päevikuid, lisada videosid, kommenteerida teiste fotosid ning teha palju muudki.
Rate.ee on Eesti interneti suurim keskkond. See on sotsiaalne võrgustik, mis pakub sulle võimalust suhelda oma sõpradega ja tutvuda uute inimestega. (http://www.rate.ee/)
Portaali peamine autor ja algataja on Andrei Korobeinik, kes avas selle 1. mail 2002. aastal.
Rate.ee haldaja ja Rate kaubamärgi omanik on firma Serenda Invest OÜ, millest 49% kuulub Korobeiniku firmale Rate Solutions OÜ ning 51% telekommunikatsioonifirmale EMT, kes ostis selle osaluse 2006. aasta märtsi alguses veidike vähem kui 40 miljoni krooni eest. (Vikipeedia, 2010)
Kasutajakonto loomine.
Selleks, et antud keskkonda kasutada, tuleb luua omale kasutajakonto. Konto loomiseks on vaja sisestada kasutajanimi, sünniaasta,sugu, pärsinimi, elukoht. Soovi korral võib lisada koole, huvisid, videosid, pidada päevikut, mängida erinevaid mänge ning teha palju muudki. Konto loomiseks pead olema vähemalt 7-aastane. (Põhimõtteliselt saavad konto teha ka nooremad, kuid selleks peavad nad oma sünniaastaks vähemalt 2003 märkima.)
Piltide lisamine.
Pildil peab olema inimene ja ta nägu peab olema nähtav. Inimene peaks olema pildil esiplaanil, näiteks klassipildid sellele reeglile ei vasta. Samuti on keelatud uduste, häguste või liiga väikeste piltide lisamine. Kui pildil on mitu inimest, peab pildi omanik ennast pildil esile tooma, märkides oma täpse asukoha kas pildil või pildi all.Pornograafilised ja erootilised pildid on keelatud. Piiri, kust alates pilt või poos on liiga erootiline, määravad moderaatorid. Keelatud on rõveda või kedagi solvata võiva sisu ja allkirjaga pildid. Lubatud ei ole pildid, mis oma iseloomult on seadusevastased, õhutavad rassismi, vaenu või vägivalda. Keelatud on ka alkoholi, tubakatooteid ning narkootikume eksponeerivad pildid. Pildi peab kinnitama ning portaali üles lubama moderaator. Pildi lisamine võib aega võtta ka mitu päeva.
Sisemine valuuta.
Rate.ee kasutajatel on võimalus osta Rate.ee teenuseid eesti kroonide eest. Sissemakse tulemusena tekivad kasutaja kontole SOL-id, mida saab vahetada teenuste vastu. SOL-e ehk siseraha saab osta läbi internetpanga, SMS-iga, telefonikõnega ning kõnekaartidega.
Minu seos rate.ee keskkonnaga on hetkel täiesti olematu. Siis, kui antud keskkond loodi, olin kasutaja, kuid ei saa öelda, et väga aktiivne. Tol ajal oli see portaal ülipopulaarne, olid ka ütlused, et "rate pole elu", sest vahel tundus, et paljude jaoks oligi see virtuaalkeskkond just nagu reaalne elu. Keskkond hakkas üha enam arenema, loodi erinevaid rakendusi, hetkel saab seal küll pea kõike teha. Leian, et kuigi sarnased portaalid on toredad ajaveetmiskohad, on neil ka negatiivne pool. Nimelt võib noortel kaduda reaalsuse ja virtuaalse keskkonna vahel piir, samuti on ka koolivägivald kolinud üle virtuaalsesse maailma. Samuti võib noortel tekkida tõrjutuse, alaväärsuse tunne sest nende pilte ehk ei hinnata väga kõrgete hinnetega ning see võib tekitada neile raskusi reaalses elus, kuigi asjatult.
Minu arvates on rate.ee keskkond kaotanud oma populaarsuse ning uusi ja huvitavaid portaale on juurde tekkinud, kuigi rate.ee andmete kohaselt on neil tänase seisuga kasutajaid kokku 342259. Ning see arv on ikka väga suur.
Leian, et erinevad suhtlusportaalid ei ole üldse halvad, kuid tuleb siiski jälgida, mida lapsed neis teevad ning kellega nad seal suhtlevad.
Kasutatud allikad:
Rate.ee portaal (03. 10. 2010)
Vikipeedia Rate.ee (03. 10. 2010)
Friday, October 15, 2010
Ligipääsetav Internet.
Mina valisin analüsimiseks Marit Metsa kodulehe. Koduleht on tehtud Türi külalistemajast. Taustinfona tean seda, et antud külalistemaja kuulub nende enda perele, seega on koduleht asjakohane.
Koduleht on piisavalt informatiivne, lisatud on maja tutvustus kui ka hinnakiri. Ei puudu ka kontaktandmed. Taust on kodulehe koostajale omane- värviline ja rõõmus. Lisatud on vajalik arv linke ning ka graafilise elemendi nõue on täidetud.
Et antud kursuse raames keskendume me just erivajadustega inimestele ning nende ligipääsetavusele erinevate lehtede puhul, kontrollisin ka Mariti kodulehte W3C validaatori abil. (Kikkas, 2009). Validaatorist koduleht läbi ei läinud- igal lehel leidis mitu viga. Kuid need vead olid kas kolmurga või jutumärgi tõttu. Et aga koode me muuta ei oska või ei saa ning need vead olid pea kõigil samad, siis leian ma, et need vead on kahjuks paratamatud ning nende kallal ma norida ei saa.
Kodulehe üldmulje on hea, tekst arusaadav, pealkirjad suured, lingid korrektselt sõnastatud. Juhul, kui kodulehte tulevikus kasutama hakatakse, siis muudaks ma taustvärvi veidi viisakamaks (kuigi antud pilt tekitab rõõmsa ja toreda tunde) ning lisaksin tubadest veidi rohkem pilte. Samuti lisaks tutvustavasse teksti pisut rohkem maja olemusest, hetkel on see küll olemas, kuid hinnakirja lingi all.
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud koduleht mulle meeldis ning ülesande nõuded on täidetud.
Kasutatud allikad:
Koduleht on piisavalt informatiivne, lisatud on maja tutvustus kui ka hinnakiri. Ei puudu ka kontaktandmed. Taust on kodulehe koostajale omane- värviline ja rõõmus. Lisatud on vajalik arv linke ning ka graafilise elemendi nõue on täidetud.
Et antud kursuse raames keskendume me just erivajadustega inimestele ning nende ligipääsetavusele erinevate lehtede puhul, kontrollisin ka Mariti kodulehte W3C validaatori abil. (Kikkas, 2009). Validaatorist koduleht läbi ei läinud- igal lehel leidis mitu viga. Kuid need vead olid kas kolmurga või jutumärgi tõttu. Et aga koode me muuta ei oska või ei saa ning need vead olid pea kõigil samad, siis leian ma, et need vead on kahjuks paratamatud ning nende kallal ma norida ei saa.
Kodulehe üldmulje on hea, tekst arusaadav, pealkirjad suured, lingid korrektselt sõnastatud. Juhul, kui kodulehte tulevikus kasutama hakatakse, siis muudaks ma taustvärvi veidi viisakamaks (kuigi antud pilt tekitab rõõmsa ja toreda tunde) ning lisaksin tubadest veidi rohkem pilte. Samuti lisaks tutvustavasse teksti pisut rohkem maja olemusest, hetkel on see küll olemas, kuid hinnakirja lingi all.
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud koduleht mulle meeldis ning ülesande nõuded on täidetud.
Kasutatud allikad:
- W3C Validaator. http://validator.w3.org/ (15.10.2010)
- Külalistemaja. Marit Mets, 2010. http://web.zone.ee/kylalistemaja/index.html
Kodulehe koostamine.
Antud kursuse raames pidime me endale koulehe tegema. Kui antud ülesannet kuulsin, tekkis täiesti lootusetu tunne- arvasin et sellega saavad hakkama vaid IT eriala lõpetanud. Kui ülesandega pihta hakkasin, tundus et mul oli olnud õigus. Kuid kui asjasse pisut rohkem süvenesin, nägin, et tegelikult see nii raske polegi. Minu jaoks tuli üllatusena see, et kellegi teise kodulehte saab enda omaks mugandada. Arvasin, et pean kõik koodid ise käsitsi sisse trükkima ning uusi koode hakkama välja mõtlema. Tegin endale ka väikse karuteene- nimelt oli minu tekstis kohutavalt palju täpitähti ning pidin kõikide täpitähtede asemele trükkima nende koodid. Tean, et teistel polnud seda teha vaja, arvuti tundis neil täpitähed ise ära. Kuid mis ei tapa, teeb tugevaks! Ainus, mille üle kõige rohkem kurbust tunnen on see, et validaatorist mu koduelht kuidagi läbi ei lähe. Vigu leiab ta just koodides- kuid need ju olema peavad ja muuta ma midagi ei saa.
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud ülesanne oli vägagi kasulik ning põnev.
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud ülesanne oli vägagi kasulik ning põnev.
Saturday, October 9, 2010
Tugitehnoloogia
Meie ühiskonnas on arvutitel ja Internetil väga suur roll. Iga inimene tahab osaleda aktiivselt veebikeskkondades, olenemata sellest, kas oled tavaline ja täiesti terve inimene või omad mõnd puuet, mis võiks olla takistuseks antud keskkonnas osalemiseks. Tänu infotehnoloogia arengule ei jää aga ükski puue takistuseks. Mina valisin võrdlemiseks kaks nägemispuudega inimese abivahendit: ekraanilugeja ning ekraanisuurenduse.
Ekraanilugeja.
Ekraanilugeja (screen reader) on tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadakse kas heliväljundisse, punktkirjamonitorile või punktkirjaprinterile.
Tänapäeval kasutatakse peamiselt tarkvaralisi ekraanilugejaid. Need hangivad oma tööks vajaliku info suuresti operatsioonisüsteemi käest, s.t. nad ei tegele üldjuhul ekraanil kujutatavate elementide optilise ära tundmisega. Näiteks on tänapäevased ekraanilugejad täiesti võimetud andma mingit infot töötades Microsofti graafilistes võrgu tööterminalides (sinna saadetakse serverist ainult ekraani pilt ilma taustainfota).
Suureks probleemiks on aga ekraanilugejate puhul see, et enamasti on nad tasulised tarkvaralahendused, kuid õnneks hakkab ka ekraanilugeja vabavarana üha enam arenema.
Tuntumaid ekraanilugejaid: JAWS, Window Eyes, Hal (Windows keskkonna jaoks), Speakup (Linux keskkonna jaoks).
JAWS programm:
JAWS For Windows on firma Freedom Scientific poolt toodetav ekraanilugeja. Tavaliselt kasutatakse selle nime asemel kas JAWS või JFW. JAWS on lühend ingliskeelsetest sõnadest jobaccesswithspeech. JFW on vastavalt lühend sõnadest JAWS for Windows. JAWS-iga saab kasutada ka mitmeid teisi kõnesünteesiprogramme ja punktkirjakuvareid. Toetatud on kõik Microsofti SAPI standardile vastavad kõnesüntesaatorid, nende hulgas ka eestikeelne kõnesüntesaator.
JAWS-ist on olemas ka tasuta demoversioon, mis töötab 40 minutit. Pärast selle aja möödumist on võimalik jätkata tööd arvutiga, kuid JAWS-i uueks käivitamiseks tuleb teha arvutile restart.
Ekraanisuurendus.
Ekraanisuurendusprogramm (screen magnifier) on tarkvarapakett, mis võimaldab kasutajal näha arvutiekraani mingit osa suurendatult. E. moodustab ekraanile akna, mida kasutaja saab ekraanil nihutada, teise variandina on luup ise paigal ja selles näidatakse parajasti kursori all olevat ekraanipiirkonda.
Tavaliselt suurendab antud programm teatud ekraanipiirkonda, kuid vahel on üritatud programmi arendada "kasutajasõbralikumaks", programm fokusseerib automaatselt piirkonda, mida ta peab tähtsaimaks, kuid mis kasutajale võib olla täiesti mitteoluline. Samuti võib probleemina välja tuua selle, et suurema suurenfusfaktori puhul jääb pilt ebaselgeks ning uduseks ning seda on keeruline lugeda.
Tuntumaid ekraanisuurendusprogramme: ZoomText Xtra level1, Magic, Lunar (Windows keskkonna jaoks)
Leian, et on oluline, et tänapäevases infoühiskonnas oleks igal inimesel ligipääs arvutile ning sealt saadavale infole. Õnneks on piisavalt programme, mis aitavad erivajadustega inimestel meie ühiskonda sulanduda läbi IT-maailma.
Kasutatud allikad:
- Räpp, A. (2003). Ülevaade pimedate ja nõrgaltnägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/#_Toc35621384
- Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele/ Tugitehnoloogia. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia#N.C3.A4gemispuuded
- Ekraanilugeja. http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanilugeja
- Ekraanisuurendus. http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanisuurendus_(luup)
- JAWS programm. http://rtr.planet.ee/op/jaws-windows.html
Pildid:
Tuesday, October 5, 2010
IT roll erivajadustega inimestele
Infotehnoloogia on üha arenev valdkond ning tänapäeva ühiskonnas kannab ta eriti suurt rolli. Kui tavainimesele on ta argipäevade mõnus sisustaja ning ka infokanal siis erivajadustega inimestele mängib ta suuremat rolli. Eripedagoogide ja rehabilitatsioonitöötajate jaoks on ta toonud nende töövaldkonda uue suuna- tugitehnoloogia, mis võimaldab puuetega inimestele läbi tehniliste vahendite luua võrdseid võimalusi. (Kikkas, 2010)
Erinevad tugiteenused on kasulikud ka ühiskonnale- vähenevad sotsiaalkulutused, tugitehnoloogilised lahendused muudavad keskkonna inimsõbralikumaks, tänu tugitehnoloogilistele kulutustele kujunevad välja uued spetsialistid kes panustavad oma tööga meie ühiskonda.
Eriti tähtis roll on aga infotehnoloogial sotsiaalsfäärides. Üha populaarsemaks on muutunud erinevad suhtlusportaalid. See võimaldab erinevatel inimestel ühsikonnas end täisväärtuslikuna tunda, liikumispuudega inimesed saaavd kodust väljumata suhelda erinevate inimestega ning leida endale uusi sõpru. Samuti on erinevaid kodulehti ning kommuune kus samade probleemidega inimesed saavad teineteisele nõu anda ning toeks olla.
Samuti on Internetis kuhjaga võimalusi uudiste lugemiseks ning eluga kurssiviimise allikaks. Erinevad meediaväljaanded on laienenud võrku ning uudiste lugemine on tehtud mugavaks, lihtsaks ning odavaks.
Ka õppevaldkonnas on Internetil suur osakaal. Seda nii eripedagoogidele, kes saavad lihtsalt uurida teistes riikides kasutusel olevaid õppevahendeid, mänge ning harivaid harjutusi- neid oma käe järgi mugandada ning kasutusele võtta. Kuid ka erivajadusega inimesed saavad väga lihtsalt end harida, pea kõigil koolidel on e-õppe põhiseid loenguid- nii ei pea kaldteede puudumisel liikumispuudega inimene end haridusest ilma jätma.
Palju on arendatud ka programme nägemisvagustega inimestele- kogu arvuti on pandud eesti keeles rääkima. On olemas punktkirja klaviatuure, monitoridel on suurendavad luubid jne. Nii ei ole ükski puue arvutite kasutamisel takistuseks.
Seega saame öelda, et ilma infotehnoloogiliste lahendusteta oleks meie ühiskond väga ebasõbralik ning pärsiks paljude inimeste arengut. Kui tavainimestele võib olla Internet meelelahutuskanaliks, siis erivajadusega inimesele võib ta olla pea elutähtis osa tema elust.
Kasutatud: Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed
Erinevad tugiteenused on kasulikud ka ühiskonnale- vähenevad sotsiaalkulutused, tugitehnoloogilised lahendused muudavad keskkonna inimsõbralikumaks, tänu tugitehnoloogilistele kulutustele kujunevad välja uued spetsialistid kes panustavad oma tööga meie ühiskonda.
Eriti tähtis roll on aga infotehnoloogial sotsiaalsfäärides. Üha populaarsemaks on muutunud erinevad suhtlusportaalid. See võimaldab erinevatel inimestel ühsikonnas end täisväärtuslikuna tunda, liikumispuudega inimesed saaavd kodust väljumata suhelda erinevate inimestega ning leida endale uusi sõpru. Samuti on erinevaid kodulehti ning kommuune kus samade probleemidega inimesed saavad teineteisele nõu anda ning toeks olla.
Samuti on Internetis kuhjaga võimalusi uudiste lugemiseks ning eluga kurssiviimise allikaks. Erinevad meediaväljaanded on laienenud võrku ning uudiste lugemine on tehtud mugavaks, lihtsaks ning odavaks.
Ka õppevaldkonnas on Internetil suur osakaal. Seda nii eripedagoogidele, kes saavad lihtsalt uurida teistes riikides kasutusel olevaid õppevahendeid, mänge ning harivaid harjutusi- neid oma käe järgi mugandada ning kasutusele võtta. Kuid ka erivajadusega inimesed saavad väga lihtsalt end harida, pea kõigil koolidel on e-õppe põhiseid loenguid- nii ei pea kaldteede puudumisel liikumispuudega inimene end haridusest ilma jätma.
Palju on arendatud ka programme nägemisvagustega inimestele- kogu arvuti on pandud eesti keeles rääkima. On olemas punktkirja klaviatuure, monitoridel on suurendavad luubid jne. Nii ei ole ükski puue arvutite kasutamisel takistuseks.
Seega saame öelda, et ilma infotehnoloogiliste lahendusteta oleks meie ühiskond väga ebasõbralik ning pärsiks paljude inimeste arengut. Kui tavainimestele võib olla Internet meelelahutuskanaliks, siis erivajadusega inimesele võib ta olla pea elutähtis osa tema elust.
Kasutatud: Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed
Subscribe to:
Posts (Atom)