Wednesday, September 15, 2010

Ülesanne 1

Erivajadused läbi aegade.


Läbi ajaloo on olnud suhtumine erivajadustega inimestesse erinev. Üldjuhul on ühiskonnast välja praagitud, kuid on ka äärmuslikemaid juthumeid, kus neid lausa hävitati. Kuid on ka olnud ühiskondi, kus on vaimuhaigeid ja erivajadustega inimesi peetu deriliseks ning nad on omandanud lugupidamise, sest neil arvati olevat seos kõrgemate jõududega.

Puue kui tabu.

Puudega inimesi on peetud vigasteks, santideks, hulludeks, keda eraldati ühiskonnast. Näite selle kohta toon Sparta linnriigist, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema. Vanemate nõukogu otsusel pidi sel juhul olema lapse mägedesse toimetajaks tema isa. Sellised otsused tagasid vaid võimukate ja elujõuliste alamate juurdekasvu.  Keskajal aga hoolisteti puuetega inimeste eest jõudumööda, kuigi ei ole võimalik rääkida võrdväärsest kohtlemisest, hoolitseti siiski külasantide esmaste vajaduste eest.

Puue kui tervisehäire.

Alates renessansiperioodist hakkab suhtumine muutuma ning puuet võrdvääristatakse haigusega, mida on võimalik ka "parandada". Puudega inimest nähti kui raviobjekti ning tema tevõime nulliti.
19. sajandi teisel poolel arenes eugeenikaliikumine, mis surus puuetega inimes kinnistesse asutustesse. Tänu sellele saadi nad "korralike inimeste" silmade alt ära ning  see tagas ühiskonna järelkasvu vaid tervete, ühiskonna "parimate esindajate" poolt.

Puue kui ühiskonna probleem.

20. sajandi teisel poolel hakati nägema puuet kui ühiskonna võimetust ja soovimatust vastata indiviidi vajadustele. Sotsiaalse mudeli järgi peaks ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast. Tänapäeval on heaks näiteks kuulmisaparaadid, laser-silmalõikused, mis tagavad inimese samaväärse elu ühiskonnas.

Puue kui eluviis.

Üha enam hakkavad puuetega inimesed meie ühiskonda sulanduma, seda just nende endi käitumise läbi. Kuid mõnel juhul võib olla ka puuetega inimestel oma kultuur, keel- näiteks kurdid. Nii võivad eri rahvustest kurdid tajude teineteist kui ühe rahvuse esindajaid. Kuid on olnud ka äärmuslikke juhtumeid, kus kurdid lapsevanemad on üritanud saavutada olukorda, kus nende laps sünniks samuti kurdina.

Leian, et puuetega inimesed on läbi aastakümnete meie ühiskonda üha enam suladnuma hakanud ning arvan et tulevate aastakümnete jooksul toimub veelgi suurem integratsioon.

Friday, September 10, 2010