Ligipääsetav Internet.

Mina valisin analüsimiseks Marit Metsa kodulehe. Koduleht on tehtud Türi külalistemajast. Taustinfona tean seda, et antud külalistemaja kuulub nende enda perele, seega on koduleht asjakohane.

Koduleht on piisavalt informatiivne, lisatud on maja tutvustus kui ka hinnakiri. Ei puudu ka kontaktandmed. Taust on kodulehe koostajale omane- värviline ja rõõmus. Lisatud on vajalik arv linke ning ka graafilise elemendi nõue on täidetud.

Et antud kursuse raames keskendume me just erivajadustega inimestele ning nende ligipääsetavusele erinevate lehtede puhul, kontrollisin ka Mariti kodulehte W3C validaatori abil. (Kikkas, 2009). Validaatorist koduleht läbi ei läinud- igal lehel leidis mitu viga. Kuid need vead olid kas kolmurga või jutumärgi tõttu. Et aga  koode me muuta ei oska või ei saa ning need vead olid pea kõigil samad, siis leian ma, et need vead on kahjuks paratamatud ning nende kallal ma norida ei saa.

Kodulehe üldmulje on hea, tekst arusaadav, pealkirjad suured, lingid korrektselt  sõnastatud. Juhul, kui kodulehte tulevikus kasutama hakatakse, siis muudaks ma taustvärvi veidi viisakamaks (kuigi antud pilt tekitab rõõmsa ja toreda tunde) ning lisaksin tubadest veidi rohkem pilte. Samuti lisaks tutvustavasse teksti pisut rohkem maja olemusest, hetkel on see küll olemas, kuid  hinnakirja lingi all.

Kokkuvõtteks võin öelda, et antud koduleht mulle meeldis ning ülesande nõuded on täidetud.


Kasutatud allikad:

• W3C Validaator. http://validator.w3.org/ (15.10.2010)
  
• Külalistemaja. Marit Mets, 2010. http://web.zone.ee/kylalistemaja/index.html

Kodulehe koostamine.

Antud kursuse raames pidime me endale koulehe tegema. Kui antud ülesannet kuulsin, tekkis täiesti lootusetu tunne- arvasin et sellega saavad hakkama vaid IT eriala lõpetanud. Kui ülesandega pihta hakkasin, tundus et mul oli olnud õigus. Kuid kui asjasse pisut rohkem süvenesin, nägin, et tegelikult see nii raske polegi. Minu jaoks tuli üllatusena see, et kellegi teise kodulehte saab enda omaks mugandada. Arvasin, et pean kõik koodid ise käsitsi sisse trükkima ning uusi koode hakkama välja mõtlema. Tegin endale ka väikse karuteene- nimelt oli minu tekstis kohutavalt palju täpitähti ning pidin kõikide täpitähtede asemele trükkima nende koodid. Tean, et teistel polnud seda teha vaja, arvuti tundis neil täpitähed ise ära. Kuid mis ei tapa, teeb tugevaks! Ainus, mille üle kõige rohkem kurbust tunnen on see, et validaatorist mu koduelht kuidagi läbi ei lähe. Vigu leiab ta just koodides- kuid need ju olema peavad ja muuta ma midagi ei saa.
Kokkuvõtteks  võin öelda, et antud ülesanne oli vägagi kasulik ning põnev.

Tugitehnoloogia

Meie ühiskonnas on arvutitel ja Internetil väga suur roll. Iga inimene tahab osaleda aktiivselt veebikeskkondades, olenemata sellest, kas oled tavaline ja täiesti terve inimene või omad mõnd puuet, mis võiks olla takistuseks antud keskkonnas osalemiseks. Tänu infotehnoloogia arengule ei jää aga ükski puue takistuseks. Mina valisin võrdlemiseks kaks nägemispuudega inimese abivahendit: ekraanilugeja ning ekraanisuurenduse.

Ekraanilugeja.
Ekraanilugeja (screen reader) on tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadakse kas heliväljundisse, punktkirjamonitorile või punktkirjaprinterile.

Tänapäeval kasutatakse peamiselt tarkvaralisi ekraanilugejaid. Need hangivad oma tööks vajaliku info suuresti operatsioonisüsteemi käest, s.t. nad ei tegele üldjuhul ekraanil kujutatavate elementide optilise ära tundmisega. Näiteks on tänapäevased ekraanilugejad täiesti võimetud andma mingit infot töötades Microsofti graafilistes võrgu tööterminalides (sinna saadetakse serverist ainult ekraani pilt ilma taustainfota).

Suureks probleemiks on aga ekraanilugejate puhul see, et enamasti on nad tasulised tarkvaralahendused, kuid õnneks hakkab ka ekraanilugeja vabavarana üha enam arenema.

Tuntumaid ekraanilugejaid: JAWS, Window Eyes, Hal (Windows keskkonna jaoks), Speakup (Linux keskkonna jaoks).

JAWS programm:

JAWS For Windows on firma Freedom Scientific poolt toodetav ekraanilugeja. Tavaliselt kasutatakse selle nime asemel kas JAWS või JFW. JAWS on lühend ingliskeelsetest sõnadest jobaccesswithspeech. JFW on vastavalt lühend sõnadest JAWS for Windows. JAWS-iga saab kasutada ka mitmeid teisi kõnesünteesiprogramme ja punktkirjakuvareid. Toetatud on kõik Microsofti SAPI standardile vastavad kõnesüntesaatorid, nende hulgas ka eestikeelne kõnesüntesaator.

JAWS-ist on olemas ka tasuta demoversioon, mis töötab 40 minutit. Pärast selle aja möödumist on võimalik jätkata tööd arvutiga, kuid JAWS-i uueks käivitamiseks tuleb teha arvutile restart.

Ekraanisuurendus.

Ekraanisuurendusprogramm (screen magnifier) on tarkvarapakett, mis võimaldab kasutajal näha arvutiekraani mingit osa suurendatult. E. moodustab ekraanile akna, mida kasutaja saab ekraanil nihutada, teise variandina on luup ise paigal ja selles näidatakse parajasti kursori all olevat ekraanipiirkonda.

Tavaliselt suurendab antud programm teatud ekraanipiirkonda, kuid vahel on üritatud programmi arendada "kasutajasõbralikumaks", programm fokusseerib automaatselt piirkonda, mida ta peab tähtsaimaks, kuid mis kasutajale võib olla täiesti mitteoluline. Samuti võib probleemina välja tuua selle, et suurema suurenfusfaktori puhul jääb pilt ebaselgeks ning uduseks ning seda on keeruline lugeda.

Tuntumaid ekraanisuurendusprogramme: ZoomText Xtra level1, Magic, Lunar (Windows keskkonna jaoks)

                                                  
Leian, et on oluline, et tänapäevases infoühiskonnas oleks igal inimesel ligipääs arvutile ning sealt saadavale infole. Õnneks on piisavalt programme, mis aitavad erivajadustega inimestel meie ühiskonda sulanduda läbi IT-maailma.



Kasutatud allikad:

• Räpp, A. (2003). Ülevaade pimedate ja nõrgaltnägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/#_Toc35621384
• Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele/ Tugitehnoloogia. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia#N.C3.A4gemispuuded
• Ekraanilugeja. http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanilugeja
• Ekraanisuurendus. http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanisuurendus_(luup)
• JAWS programm. http://rtr.planet.ee/op/jaws-windows.html

 Pildid:

Ekraanilugeja. 

Ekraanisuurendus.

IT roll erivajadustega inimestele

Infotehnoloogia on üha arenev valdkond ning tänapäeva ühiskonnas kannab ta eriti suurt rolli. Kui tavainimesele on ta argipäevade mõnus sisustaja ning ka infokanal siis erivajadustega inimestele mängib ta suuremat rolli. Eripedagoogide ja rehabilitatsioonitöötajate jaoks on ta toonud nende töövaldkonda uue suuna- tugitehnoloogia, mis võimaldab puuetega inimestele läbi tehniliste vahendite luua võrdseid võimalusi. (Kikkas, 2010)

Erinevad tugiteenused on kasulikud ka ühiskonnale- vähenevad sotsiaalkulutused, tugitehnoloogilised lahendused muudavad keskkonna inimsõbralikumaks, tänu tugitehnoloogilistele kulutustele kujunevad välja uued spetsialistid kes panustavad oma tööga meie ühiskonda.
Eriti tähtis roll on aga infotehnoloogial sotsiaalsfäärides. Üha populaarsemaks on muutunud erinevad suhtlusportaalid. See võimaldab erinevatel inimestel ühsikonnas end täisväärtuslikuna tunda, liikumispuudega inimesed saaavd kodust väljumata suhelda erinevate inimestega ning leida endale uusi sõpru. Samuti on erinevaid kodulehti ning kommuune kus samade probleemidega inimesed saavad teineteisele nõu anda ning toeks olla.

Samuti on Internetis kuhjaga võimalusi uudiste lugemiseks ning eluga kurssiviimise allikaks. Erinevad meediaväljaanded on laienenud võrku ning uudiste lugemine on tehtud mugavaks, lihtsaks ning odavaks.
Ka õppevaldkonnas on Internetil suur osakaal. Seda nii eripedagoogidele, kes saavad lihtsalt uurida teistes riikides kasutusel olevaid õppevahendeid, mänge ning harivaid harjutusi- neid oma käe järgi mugandada ning kasutusele võtta. Kuid ka erivajadusega inimesed saavad väga lihtsalt end harida, pea kõigil koolidel on e-õppe põhiseid loenguid- nii ei pea kaldteede puudumisel liikumispuudega inimene end haridusest ilma jätma.

Palju on arendatud ka programme nägemisvagustega inimestele- kogu arvuti on pandud eesti keeles rääkima. On olemas punktkirja klaviatuure, monitoridel on suurendavad luubid jne. Nii ei ole ükski puue arvutite kasutamisel takistuseks.

Seega saame öelda, et ilma infotehnoloogiliste lahendusteta oleks meie ühiskond väga ebasõbralik ning pärsiks paljude inimeste arengut. Kui tavainimestele võib olla Internet meelelahutuskanaliks, siis erivajadusega inimesele võib ta olla pea elutähtis osa tema elust.

Kasutatud: Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed